„Ole valmis!" äpil on funktsioon, mis võimaldab äpi kasutajal saada automaatseid ohuteavitusi otse sündmuse või kriisiolukorra lahendamise infosüsteemist. Sõnumi koostaja on esialgu Päästeamet, tulevikus saab see olla ka nt Politsei- ja Piirivalveamet, Häirekeskus või mõni muu asutus, mis sündmust juhib.

Esimese arendusetapi järel saab inimene ohuteavitusi siis, kui ta on äpi alla laadinud või oma telefonis oleva äpi rakendustepoes värskendanud, ohuteavitused on seejärel automaatselt sisse lülitatud. Lisaks saab ta ise seadistada, mis piirkonna teavitusi ta saada tahab. Valida saab mitu piirkonda, nt ära märkida oma kodukoha ja suvila piirkonna, mis võivad olla teine teises Eesti otsas. Samas on võimalik saada kogu Eesti kohta teavitusi, jättes lihtsalt kitsendused lisamata.

Uus funktsioon arendati Naiskodukaitse loodud rakenduses koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Päästeameti ja Häirekeskusega. Mobiilirakenduse abil ohust teavitamine on üks meetodeid, mida soovitatakse „Elanikkonnakaitse kontseptsioonis" (2018).

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja Tuuli Räim: „Päästeameti eesmärk on kriisiolukorras teavitada avalikkust õigel ajal inimeste elu ja tervise ohustava kriitilise sündmuse vahetust ohust või toimunud sündmustest ning anda kiireid vajalikke käitumisjuhiseid. Meil on hea meel, et koostöös Naiskodukaitsega oleme esimesed, kes saavad hakata kasutama seda tööriista elanike teavitamisel."

Arendatud ohuteavituste funktsioon on kasutajatele äpi värskenduse näol juba kättesaadav nii Google Play kui ka Apple App Store rakendustepoes.

„Ole valmis!" nutirakendus on üks oluline osa Eestis välja antud ametlike käitumisjuhiste kampaaniast elanike teavitamisel. Eesti riigi üks prioriteete on suurendada meie inimeste teadlikkust sellest, kuidas oleks mõistlik kriisi ajal käituda ning millisel moel igaüks saaks ennast, oma lähedasi ja vara  kaitsta ning „Ole valmis!" rakendusel on selles suur roll kanda.

„Ole valmis!" nutirakenduse andis välja Naiskodukaitse 2018. aasta kevadel. Rakendus sisaldab riiklikke käitumisjuhiseid erinevateks kriisiolukordadeks, esmaabiõpetusi ning võimalust oma kodust valmisolekut interaktiivselt testida, rakenduse kaudu vajalikele numbritele helistada ja ka oma küberhügieeni teadmisi e-kursusel täiendada ja testida.

Lisainfo: Elisa Jakson
Naiskodukaitse arendusspetsialist
elisa.jakson@naiskodukaitse.ee
5383 0773
www.kaitseliit.ee/et/pressikeskus

Helistage hädaabinumbrile 112, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Number 112 valitakse ühtemoodi nii mobiil- kui ka tavaliselt telefonilt ja sellele helistamine on tasuta.

Hädaabinumbril 112 saab mobiiltelefonilt helistada ka ilma SIM kaardita. Kui mobiilsideteenused ei tööta ja isegi päästetelefonile helistamine on võimatu,siis aitab  SIM-kaardi eemaldamine telefonist kasutada helistamiseks teisi võrke.

Hädaabinumbril 112 helistades öelge rahulikult:

• MIS JUHTUS: kirjeldage ohtu või õnnetust, mis sundis helistama.
• KUS JUHTUS: öelge aadress või võimalikult täpne teejuhatus.
• KAS KEEGI ON VIGA SAANUD: öelge, mitu inimest on viga saanud, kirjeldage nende seisundit.
• OMA NIMI JA TELEFONINUMBER, MILLELT HELISTATE. Vajadusel helistatakse lisainfo saamiseks tagasi (maja, korterinumbri, asukoha vms täpsustamiseks).
• VASTAKE KÜSIMUSTELE LÜHIDALT JA TÄPSELT NING ÄRGE KATKESTAGE KÕNET ENNE, KUI OLETE SELLEKS LOA SAANUD.

Loe lisaks: Vajate hädaabi! Helistage 112!

Helistage hädaabinumbrile 112, kui:

• vajate kiiret arstiabi
• on tulekahju või selle kahtlus
• toimus plahvatus või on selle oht
• on tugev õhureostus
• inimene on kuskile kinni jäänud
• ohtlik metsloom on linnas
• on pinnareostus
• inimene on uppumas
• toimus varing või on selle oht
• on gaasiavarii või -leke
• on veereostus
• toimus liiklus- või muu kannatanutega õnnetus

Hädaabinumber 112 ei ole naljanumber. Ükski helistaja ei jää tänapäeval anonüümseks ja naljategijaid karistab politsei.

Hädaabinumbrile 112 tulevatele kõnedele vastavad häirekeskuse päästekorraldajad. Täpsem info häirekeskuse kodulehelt  www.112.ee.

Politsei kliendiinfo (+372) 612 3000 töötab igal tööpäeval kell 8–19 ning annab infot PPA üksuste asukohtade, lahtiolekuaegade, kontaktandmete ja teenuste kohta. Sama number ootab ka teateid liikluses silma jäänud häirivate eksimuste kohta.

Antsla valda teenindav piirkonnapolitseinik on Ranno Vissel. Tema peamine tööruum asub Võru linnas Räpina mnt. 20A, Kagu politseijaoskonnas. Kabineti telefon 78 68 244, mobiil 5750 1639, meiliaadress: ranno.vissel@politsei.ee

Vajadusel võtke piirkonnapolitseinikuga julgesti ühendust või leppige kohtumise aeg ja koht kokku. Samuti saab iga abivajav inimene Antsla konstaablipunkti sisse astuda kui politseiauto on maja ees, see tähendab et piirkonnapolitseinik on kohal.

Süüteoteateid ja avaldusi saab elektroonselt saata meiliaadressile louna@politsei.ee   

Kindlasti teavita politseid igast korrarikkumisest. Seda saad teha helistades numbrile 112 või esitades avalduse veebivormi kaudu. Politseile on oluline iga infokild, mis võib aidata kaasa kuriteo avastamisele. Avalduse esitamisel palun teavita politseid võimalikult täpselt kõigest, mis on seotud korrarikkumisega - kirjelda toimunud sündmust detailselt, täpsusta sündmuse toimumise aeg, loetle kadunud/varastatud asjad, kirjeldades nende välimust, tundemärke, eritunnuseid, pane kirja nende asjade maksumus, samuti lisa info võimalikest kahtlustavatest.

Kindlasti lisa ka enda kontaktandmed, et politsei saaks sinuga ühendust võtta.

Veebivormi kaudu ära esita avaldust siis, kui:

• tegu on raske kuriteoga;
• kuriteoohvriks on laps;
• ründaja viibib sündmuskohal;
• kuriteo toimepanemisel oli pealtnägijaid;
• sündmuskoht on puutumata.

Sellisel juhul helista politsei hädaabinumbrile 112.

Täpsem info kodulehelt www.politsei.ee

Faks: +372 628 7459
e-post: 1313@112.ee

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 saab edastada looduskeskkonda ja -varasid puudutavaid teateid. Telefon töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiil- kui ka lauatelefonilt.

Alates 01.05.2009 tuleb valvetelefonile 1313 mobiiltelefonilt helistades tasuda kõne eest kõneteenusnumbrile helistamise tavahind (0,23 eurosenti minut), lauatelefonilt helistades tuleb tasuda vastavalt teenuse operaatori paketipõhisele hinnale. Lühinumbrile helistades tuleb tasuda ka kõne ooteaja eest. Keskkonnainfo telefoni 1313 haldab häirekeskus.

HELISTAGE 1313, KUI MÄRKATE:

• keskkonnareostust või reostusohtu
• ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku looduskasutust
• jäätmete ebaseaduslikku ladestamist
• massiliselt surnud loomi, linde või kalu
• loomade julma kohtlemist
• surnud või haavatud ulukit*
• muud keskkonnaalast õigusrikkumist

*Teedel hukkunud või vigastatud väikeulukitest tuleks teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510.

*Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teatada kohalikule omavalitsusele, mis tegeleb kohalike heakorraküsimustega.

Lühinumber: 1220
Lauatelefoni number: 634 6630

Perearsti nõuandetelefonilt saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes.

HELISTA 1220:

• ka sellel ajal, kui enda perearst ei ole kättesaadav;
• kui arvate, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist;
• kui viibite Eestis mõnes teises maakonnas;
• kui olete välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades +372 634 6630);
• kui vajate konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise küsimuses;
• kui soovite infot Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta (nt kuidas elukoha muutumisel perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda, kuidas teha tervisedeklaratsiooni jm).

Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed.

Perearsti nõuandetelefon 1220 on üleriigiline telefon, kust saab meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas eesti ja vene keeles.

Kõne hind

Helistades lauatelefonile +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt), tasub helistaja kõne eest telefonioperaatori hinnakirja alusel.

Helistades lauatelefonilt lühinumbrile 1220, on esimesed viis minutit tasuta (v.a Elisa ja Tele2 võrgust), peale viit minutit tasub helistaja kõne eest kohaliku kõneminuti hinna alusel.

Helistades mobiiltelefonilt lühinumbrile 1220, tasub helistaja kõne eest alates esimesest minutist telefonioperaatorite hinnakirjade alusel (Telia – 0,2278 eur/min, Tele2 – 0,23 eur/min, Elisa – 0,30 eur/min (seisuga 29.03.2018).

Täpsem info kodulehelt www.1220.ee.

Elektrikatkestuse puhul tuleb helistada Elektrilevi rikketelefonile 1343. Telefoninumber on avatud 24h ning sellele vastab kas elektrivõrgu dispetšer või klienditeenindaja. Kõne hind on vastavalt operaatori kõneminuti hinnale. 

Helista 1343 ja teata:

• Elektrikatkestusega objekti või rikkekoha võimalikult täpne aadress (Liinile langenud puust või katkisest elektriliinist teatades tuleks kirjeldada võimalikult arusaadavalt rikke asukohta, samuti on abiks alajaama nimi)
• Võimalusel tuleks lisada rikke lühikirjeldus (Näiteks: elektrit pole, puu liinil, post murdunud, juhe maas vms)
• Rikkest teatava inimese ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefoni number. Kui on käepärast elektrilepingunumber, lisage ka see. (Teate edastaja telefoninumber võib olla varjatud. Edastatud telefoninumber võimaldab teenindajal täiendava info vajadusel kliendiga ühendust võtta.)

Andmete järjekord teates tähtsust ei oma.

SMSi teel elektrivõrgu rikkest teavitamine

Elektrikatkestusest saab samale numbrile teavitada ka SMSi teel. Suuremate rikete puhul võib olla telefoniliin ülekoormatud ning siis on mugav võimalus rikkest teavitamiseks saata just SMS. Lühisõnumi saatmine maksab vastavalt kõneoperaatori hinnakirjale.

Korrektselt sisestatud teate puhul saabub SMS-i saatjale ka vastus info kättesaamisest.

Kuidas aru saada, kas tegemist on elektrivõrgu rikkega või majasisese rikkega?

Selleks tehke palun kindlaks, kas:

• naabritel on ka elekter ära
• teile pole saabunud plaanilise elektrikatkestuse teadet
• teie elektrikapis on peakaitse sisse lülitatud
• Kui vastasite jaatavalt, siis teavitage meid rikkest

Millal võiks teavitada ka häirekeskuse numbrit 112?

Kui märkate mahakukkunud elektriliine või muid elektrivõrgu seadmeid, mis võivad ohustada lähedalasuvaid inimesi või loomi, võib sellest koheselt teavitada ka häirekeskuse numbrit 112.

Täpsem info Eesti Energia kodulehelt www.energia.ee