2023. a kaasava eelarve hääletus viiakse läbi 03. - 09. oktoobrini 2022. a  VOLIS keskkonnas

1. Antsla staadioni välijõusaali rekonstrueerimine. Kuna praegune välijõusaal on väga puudulik, mitmed masinad on ära lõhutud ning seal ei ole enam seadmete kasutamine võimalik nii nagu alguses, oleks vaja uusi seadmeid. Väga häid välijõusaale pakub Omnigym, kes on neid rajanud juba paljudesse Eesti suurtematesse ja väiksematesse kohtadesse. 
    
2. Antsla Kasumetsa terviseraja 2,2 km ringile valgustuse ehitamine. See lahendaks mure kasutada terviserada ka pimedal ajal täies pikkuses! Talvel läheb juba väga vara pimedaks ja saaks inimesed rahus peale tööpäeva suusatada ja kevadisel ajal joosta või kõndida! Saaks ka talvel suusavõistlusi korraldad kogu raja ulatuses jne
    
3. Uue bussipeatuse paviljoni paigaldamine Vana-Antslasse. Sooviks soetada uue bussipeatuse pavljoni Vana-Antslasse Urvaste suunas muidugi kooskõlastatult Maanteametiga kuna ikkagi tunnen kohalike elanike heaolu ja tervise suhtes muret.
    
4. Urvaste raamatukogu aknad särama. Kolm on kohtuseadus! Proovime veel üks kord saada kaasavast eelarvest toetust Urvaste raamatukogu akende (6 tk) restaureerimiseks.
   80 aasta vanuste akende seisukord on pragunenud värvikihtide ja ärapudenenud kiti tõttu kehv (raamatukogu aknad ei käi õieti kinnigi), kuid puitosad ja muinsuskaitselise väärtusega sulgurmehhanismid on valdavalt hästi säilinud.
   Meie suur unistus on kolme aasta jooksul (2021-2023) saada korda kõik 61 vana koolimaja akent, et säilitada väärika hoone miljööväärtuslikkus. Alustasime kahe aknaga, tänu LEADER-programmi toetusele oleme taastanud veel 21 seltsimaja II korruse akent ning uus taotlus on esitatud 32 esimese korruse akna restaureerimiseks. Raamatukogu akende jaoks aga ei saa külaselts LEADER-programmist toetust taotleda.
   Akende kordategemisega väheneb oluliselt seltsimaja ja raamatukogu küttekulu, sest aknad hakkavad kenasti sulguma ja sisemistele raamidele paigaldatakse ka süvistatud tihendid.
   Urvaste Külade Selts on palju tähelepanu suunanud sellele, et seltsimajast saaks lisaks raamatukogule erinevaid kogukonnas vajalikke teenuseid (väike müügipunkt, kust saab osta mahejahu ja -kama, jäätist, käsitööd; siin on dušikasutamise, pesupesemise ja kangakudumise võimalus, maniküür-pediküüri teenus, võimalus 1-2 inimesele või väiksemale perele öömaja pakkuda). Ennekõike on see aga aktiivsete külaelanike kooskäimise koht, toimuvad kapelliproovid ja kinoseansid. Samuti hoiame elus pärandtoidu ja käsitöö oskusi. Pärast II korruse akende restaureerimist on meie majja lisandunud kaks kohalikku käsitöömeistrit ja kuna neil on mitu alaealist last, on meie majas veel palju rohkem elu ja elevust. Majas töötab kokku 7 inimest, iganädalaselt astub majast läbi umbes poolsada külalist.
    
5. Kuldre külla, pargialale varjualusega istumiskoha ning külakiige rajamine. Kuna Kuldres puudub koht, kus vabas õhus aega veeta ja kokku tulla, siis on meie eesmärk luua Kuldre külla pargiala, kus oleks haljastusala, varjualusega istumiskoht ja külakiik. Seal saaksid käia kõik kogukonna inimesed ning see oleks sobiv koht kohalikele juba traditsiooniks saanud ürituste korraldamiseks. Projektiidee aitab lahendada värskes õhus ajaveetmise võimaluste puudumist. Loodav pargiala asub külakeskuses, kus kõrval asub noortekeskus ning lähedal on elamud, koolimaja ning lasteaed. Kuldre külas puudub koht, kus vabas õhus istuda, aega veeta ning kogukonnal kokku tulla. See toob noored lähemale noortekeskusele, annab noortekeskusele võimaluse teha õuetegevusi ning ühendab kogukonda veelgi enam, sest pargiala oleks meeldiv ja sobiv kõigile. See avaldab kogukonna elanikele head mõju ka pikas perspektiivis, sest paraneks põlvkondadevaheline suhtlus ning veedetakse rohkem aega värskes õhus, mis mõjub vaimsele ja füüsilisele tervisele ainult positiivselt. Pargiala oleks ideaalne kogukonna ürituste läbiviimiseks, sest seni on need toimunud tühermaal ning pargiala saaks ka ürituste välisel ajal kasutust. 
    
6. Tsooru pargi tiigi ja ojasängi korrastamne. Tsooru pargi tiigi ja ojasängi korrastamisest on räägitud juba 2012 aastast ja täna kümme aastat hiljem on endiselt kogukonna liikmetel huvi ja soov teha Tsooru süda korda. Tsooru mõisapark on ajaloolise väärtusega ning oluline siinsele kogukonnale. 2016 aastal käisid Tartu Kõrgema kunstikooli õppejõud ja õpilased tegemas parki skulptuure, mis püüavad inimeste pilke, kuid huvi nende vastu on mõnevõrra tagasihoidlik. Sellega seoses soovime parki muuta veel atraktiivsemaks uuendades tiiki ja ojasängi ning luues istumiskohad tiigi äärde, et pargis jalutades saaks nautida kunsti, linnu laulu või siis lihtsalt puhata. Lisaväärtusena võiks tiigi äärde istutada kuuse või nulu, millest saaks alatine jõulupuu – on ju siiani traditsioon, et igal aastal süüdatakse lisaks Antslas asuvale jõulupuule ka tuled Tsooru jõulukuusel. Talviti oleks plaan kasutada tiiki ka uisuväljana – kogukonnas on olemas ka uisuvaru, mida laenutada ja kasutada. Kuna kavas on ka Tsooru kergliiklustee tegemine, siis jääks tiik ja istumisala kergliiklustee äärde – mis omakorda tooks istumisalale kasutajaid juurde.
   Tsooru on tuntud oma hea asukoha poolest, nimelt liiguvad tihti läbi Tsooru matkajad/jalgratturid, liikudes siis kas Rõuge või Haanja või hoopis Karula suunas. Kuna Tsooru pargi ääres on toidupood, siis tihti peatutakse poe juures, et täiendada toidu- ja joogivarusid. Murekohaks on aga istumiskoha puudumine, kus läbi liikuv sportlane või turist saaks puhata ja keha kinnitada. Müüjate sõnul liigub suviti Tsoorus päris palju võõrast rahvast ja seda näitab ka mõningane käibe kasv poes. Küsitud on kohviku kohta – istumisala pargis lahendaks ka selle küsimuse. Meil on ka toimiv pagaritöökoda, kus küpsetatakse imemaitsvaid saiu – saiakestele on lausa nii suur tung, et pagar ei jõua neid piisavas koguses valmistada. Tsoorut külastavad inimesed on samuti avaldatud soovi, et õues võiks olla istumise võimalus, kus süüa imemaitsvaid saiakesi ja nautida kaunist Tsooru loodust.
   Meie nägemuse kohaselt korrastatakse Tsooru pargis olev tiik ja selle ümbrus ning ojasäng. Lisaks sellele asendatakse vanad ja amortiseerinud truubid uutega. Paigaldatakse tiigi äärde istumiskohad – kaks katusega ja üks katuseta. 
    
7. Antsla kesklinna väliekraani paigaldamine. Paigaldatav ekraan ( 3.52m laius x 1.92m kõrgus) võimaldab edastada Antsla vallaga seonduvat infot operatiivsemalt ning jõuda seeläbi kõikide sihtrühmadeni olenemata nende meediatarbimise harjumustest. Ekraanil näidatav sõnum jõuab ka vähese meediahuviga inimesteni. Näidatav saab olema informatiivne. Vormistuselt atraktiivne ja tänapäevane. Ekraanil leiaksid kajastamist piirkonna kultuurisündmused, uudised ja info koolidelt, lasteaedadelt, rahvamajadelt ja vabaühendustelt. Samuti omavalitsuse operatiivne info (sündmused, liikluskorralduse muutused, vallavalitsuse töö jne), mis seni levib vaid Antsla Vallavalitsuse kodulehel ja Facebooki kohalikes gruppides ning valla ajalehe vahendusel. Ekraanil näidatavad kommertsreklaamid võimaldaksid tasuda ekraaniga seotud jooksvaid kulusid. Ekraani paigaldamine muudab vallakeskuse kaasaegsemaks ning linnalikumaks.  
    
8. Urvaste kiriku juurde parkla ehitus. Urvaste kirik on Antsla valla arhitektuuripärl, mida külastavad paljud inimesed ka väljastpoolt valda. Autosid on pargitud Antsla - Kanepi tee äärde ja kiriku kõrval olevale heinamaale, mida on täidetud kruusaga. Kiriku juures puudub ajakohane ja ohutu autoparkla. Idee näeb ette autoparkla asukoha valimise, projekteerimise ja selle väljaehitamise.  
   Parkla on avalik ja tasuta kasutamiseks kõigile inimestele, kes tulevad autoga kirikusse, Uhtjärve nõlvale suusatama või niisama vaadet nautima.