Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

Pikaajaline hooldus on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist ja võimete vähenemist ning toetavad vajaduse korral igapäevast toimetulekut, lastele osutatakse ka hariduse tugiteenuseid. Väga suure hooldusvajadusega inimestel on sageli möödapääsmatu vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse ehk hooldekodu järele.

Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes oma terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Selleks tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Teenuseosutaja tagab ka majutamise ja toitlustamise.

Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust korraldatakse isikule, kelle hooldust ei ole võimalik korraldada teiste teenustega.

Ametiasutus võib abistada teenust vajavat isikut teenuseosutaja leidmisel.

Teenuse saaja tasub ööpäevaringsel üldhooldusteenusel teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab Antsla vald teenusega seotud kulud vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõikes 5 toodule. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses ja muud tulud, näiteks rendi-, üüri- ja väärtpaberitulud.

Üle piirmäära olevad kulud tasub isik ise või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmed. Kui isik ise või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmed ei suuda tasuda üle piirmäära olevaid kulusid, hindab ametiasutus isiku ja tema ülalpidajate maksevõimet ja teeb otsuse teenuse eest tasumiseks valla eelarvelistest vahenditest. Ametiasutusel on õigus isiku või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmetelt küsida täiendavaid dokumente, et hinnata isiku või ülalpidajate maksevõimet.

Kui abivajaja seadusjärgsed ülalpidajad keelduvad põhjendamatult teenuse eest puudujääva osa eest tasumisest, siis võtab ametiasutus seadusjärgse ülalpidaja kohustuse üle. Ülalpidaja eest täidetud kohustuse osas tekib ametiasutusel tagasinõudeõigus ning ta saab nõuda kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

Üldhooldusteenuse saajal võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda kuni 5% igakuisest sissetulekust.

Ametiasutus võib keelduda üldhooldusteenuse rahastamisest, kui:

• abivajaduse hindamise tulemusel selgub, et abivajaja ei vaja üldhooldusteenust;
• hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teiste teenustega (koduteenus, hooldaja määramine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus jms);
• soovitud hoolekandeasutuses puudub vaba koht ja taotleja ei ole nõus ühegi teise hoolekandeasutuse teenusega;
• hooldust vajav isik jätab ametiasutuse poolt täiendavalt nõutud dokumendid mõjuva põhjuseta esitamata.  

Üldhooldusteenuse rahastamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

Arvuta hooldekodu kulusid ja nende jagunemist