KORTERELAMU REKONSTRUEERIMINE

KORTERELAMUTE REMONDIST JA DOKUMENTATSIOONIST

Sõltumata remondi vajaduse põhjustest (sanitaartingimuste parandamine, viimistluse uuendamine, kahe korteri ühendamine, seinte eemaldamine) saab remonti liigitada kahte kategooriasse: renoveerimine ja rekonstrueerimine.

RENOVEERIMINE on uuendamine, näiteks tapeedi vahetamine, seinte värvimine või uue põrandamaterjali paigaldus. Selliste tööde tegemiseks ei ole üldjuhul luba vaja. Eraldi luba ei vaja üldjuhul ka avatäidete (aknad, uksed) vahetamine, kui järgitakse akende ühtset välimust. 

REKONSTRUEERIMINE on ümberehitamine ehk tegevus, mille käigus tehtavate tööde teostamiseks on vajalik esitada ehitusteatis või ehitusluba.

1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi ja korteriühistuseaduse kohaselt koosneb korteriomand kahest omavahel seotud asjaõigusest: eriomandist (varasemalt reaalosa) ja kaasomandi mõttelisest osast. Korteriomandi eseme eriomand on piiritletud ruum ning selle juurde kuuluvad hooneosad, mida saab eraldi kasutada ja muuta, ilma teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone väliskuju muutmata. Ühe korteriomandi koosseisus võib olla mitu ruumi: korter, garaažiboks, kelder. Kõik korterelamu seinad, nii välis- kui siseseinad on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandis või mitte. Küttesüsteemi puhul tuleb arvestada, et see on üldjuhul tervikuna kaasomandis, sh ka korteris paiknevad torud ja radiaatorid. Seega ei tohi korteriomanik neid oma äranägemise järgi muuta ega kõrvaldada, samuti peab ta taluma seda, et küttesüsteemi remonditakse tavapärase valitsemise raames. Eespooltoodust tulenevalt on korteriomandi eriomandi piiridesse jäävasse seina avause tegemiseks vajalik kõikide kaasomanike nõusolek juhul, kui on tegemist asja olulise muutmisega. Ehitusseadustiku kohaselt on ehitise ümberehitamise ehk rekonstrueerimisega tegemist siis, kui ümberehitamise käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt.

Rekonstrueerimisega on tegemist kindlasti juhul, kui

• muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;

• muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;

• paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;

• muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;

• viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;

• taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

• Mittekandvate vaheseinte eemaldamise kavandamisel tuleb hinnata konkreetse ehitise seisukorda ja asjaolusid. Mida vanem maja, seda rohkem on ta vajunud ning puidust majade korral omavad teatud olukorras ka mittekandvad vaheseinad jäigastavat mõju. Mittekandvast seinast võib vajumise tulemusel saada hoopis kandev sein. Näiteks on ülemise korteri omanik vaheseina kohale ehitanud uue ahju või asetanud raske mööblieseme. Kui nüüd alumise korteri omanik vastutustundetult vaheseina eemaldab, võib suuri kahjustusi kaasneda tervele hoonele.