Antsla EKB kogudus
Jaani 24, ANTSLA 66405
a/a 10402011464003 SEB
plemats@gmail.com
Koduleht
Vaimulik liikumine ja ärkamisaeg sai alguse Antslas 1925 aastal külalisvendade kaudu. Neid võttis vastu oma kodus keegi pime Liisa., kelle pool hakati hiljem palveteenistusi pidama. Samal aastal tuli Antslasse elama August Lainoja, kes pidas ümbruskonna taludes jumalateenistusi. 1926 aastal tuli Narvast Antslasse elama Gustav Tõnurist oma perega. Tema algatusel hakati jumalateenistusi korraldama Antsla linnas, kus selleks üüriti sobivaid ruume. Suuremaid jumalateenistusi korraldati tuletõrjeühingu saalis. 1926.a detsembris sai kogudus tegutsemisõigused ja kogudus registreerus. Avajumalateenistus peeti 1927 .a kolmekuningapäeval. Ja samal aastal ristiti 14 inimest, kes liitusid kogudusega. Gustav Tõnurist töötas 1927- 1931 aastani. Vaimulikku tööd jätkas endise pastori poeg Adolf Tõnurist. Viimase algatusel ostis kogudus vana veskihoone millest ehitati pühakoda. 1939 aastal töötas koguduses pühapäevakool millest võttis osa ligilähedaselt 30 last ja noort. 1939- 1940 juhatas kogudust pastor Joannes Luik. Kuid peagi algas sõda ja kogudus kaotas vastvalminud pühakoja. Seda kasutati sõjakeerises (1942-1945) sõjaväe laoruumina ja hiljem koolimajana (1945-1959).(“Antsla Kooli Valgus” 1990).
EELK Urvaste Püha Urbanuse kogudus
Soo tn. 9, Antsla Võrumaa
Palvetund igal pühapäeval kell 16.00
ullar.salumets@eelk.ee
Koduleht
Poola allikate järele on Urvaste kirik pühendatud püha Urbanusele (Rooma märterpaavst aastatel 222-230, mälestuspäev 25 mai). Kuna Urvaste kiriku ehitamise aega pole teada, võib arvata, et kirikut on ehitama hakatud mõne samanimelise paavsti ajal (Urbanus V 1362-1370 või Urbanus VI 1378-1389).
Kirik on oma stiililt basiilika, mis on omane linna peakirikule, maakirikuna on aga Eestis ainulaadne ja muuseas tunnistab keskaegse kihelkonna jõukust. Arvatakse, et kiriku ehitamisel on eeskujuks olnud Riia Toomkirik. Osa ajaloolasi arvavad, et alguses on olnud lihtne kodakirik, mis hiljem basiilikaks ümber ehitatud Tartu Toomkiriku eeskujul Antsla linnuse vasalli Peter Uexkülli ja Vaabina Tiesenhausenite poolt (P. Uexküll suri enne a. 1484). Igatahes on kirik vanim säilinud ehitus Võrumaal.
Loe edasi https://urvaste.eelk.ee/kirik/urvaste-kirik.html
Ülevaade Antsla palvemaja ajaloost. Pärast Lüüsi palvemaja sulgemist (asus umbes 1 km raudteejaamast Võru poole) 1922 aastal andis Jumal August Nahkseppa (1877- 1930) südamesse igatsuse ehitada Antslasse palvemaja. 1923 aastal võttis ta Antslasse krundi ja hakkas materjali koguma. 1925.a. nelipühapäeval toimus juba palvemaja avamine. Koguduse töö sai hoogu, oli laulukoor ja korraldati äratusnädalaid. Palvemaja organistiks oli orelimeistrite Kriisade õde Liisi Nael. Palvemaja jaoks oli ostnud harmooniumi Tartus elav ja töötav usklik politseinik Juhan Narusk. Pärast August Nahkseppa surma astus koguduse etteotsa Karl Simson. 1938 a. korraldati Antslas Lõuna-Eesti Vennastekoguduse ringkonna laulupäev, kus laulis 200 lauljat. Karl Simson arreteeriti 1940.a. ja mõrvati Tartus ning maeti ühishauda. Mõnda aega hooldas ka palvemaja Albert Nahksepp.