Antsla valla Aasta Tegu 2025
Nominendid on:
1. Ansambel Kahtlane Sahin ja kontsert-pidu „Naistepäevapidu Omadelt Omadele“
8. märtsil 2025 toimus Linda rahvamajas erakordne sündmus „Naistepäevapidu Omadelt Omadele“, mille raames toodi ühisele lavale Antsla piirkonna läbi aegade legendaarsemate ansamblite solistid. Ansambli Kahtlane Sahin eestvedamisel ellu kutsutud projekt ühendas endas nostalgia, kohaliku kultuuripärandi väärtustamise ja tugeva kogukonnatunde.
„Naistepäevapidu Omadelt Omadele“ ei olnud pelgalt meelelahutusüritus, vaid märgiline kultuurisündmus mitmel põhjusel:
Kultuurilooline väärtus: Lavale astusid solistid, kes on kujundanud Antsla piirkonna muusikaelu läbi aastakümnete. Esindatud olid sellised legendaarsed koosseisud nagu Menüü, Melismid, SöBeRiD, Ongi Nii, Kollane Kalapaat, Iron Faith, Epitsenter, Cosmodisk, Pardipojad ja Dix.
Põlvkondade ja kogukonna ühendamine: Sündmus tõi kokku nii staažikad muusikud kui ka tänuliku publiku, pakkudes äratundmisrõõmu ja elustades kohalikku bändikultuuri ajalugu.
Omaalgatus ja koostöö:Sündmus sai alguse Janek Paeglise ideest ja ansambli Kahtlane Sahin ühisest panusest. Koostöös Antsla Kultuurikeskusega ja paljude vabatahtlike solistidega näidati eeskujulikku koostöövõimekust ja kohalikku initsiatiivi. Lisaks elavale esitusele kaasati ka neid muusikuid, kes füüsiliselt kohale tulla ei saanud (Aivar Püssi videotervitus ja Indrek Patte ajaloolised fotomaterjalid), muutes sündmuse terviklikuks meenutustepäevaks.
Esitan tunnustamiseks ansambli Kahtlane Sahin koosseisus:
* Janek Paeglis (eestvedaja)
* Janar Paeglis
* Siim Naaber
* Kaido Kannimäe
* Maarika Pant – Lakovits
Samuti tõstaks esile üritusel osalenud soliste (Anu Toomjõe, Maarika Pant-Lakovits, Ester Kallion, Marek Pant, Annika Kängsepp, Meelis Luts), kes kinkisid vallarahvale unustamatu elamuse.
Kokkuvõtteks: Ansambel Kahtlane Sahin on oma tegevusega tõestanud, et Antsla valla kultuurielu on elujõuline, tugineb tugevatele juurtele ja suudab liita inimesi ühise eesmärgi nimel. See sündmus väärib igati „Aasta Tegu 2025“ tiitlit.
2. Karula Teatri lavastus “Lell”
Karula Teatri elamuslavastus “Lell” esitas algupärases paigas Ähijärve äärse Plaagi talu loo, tuues ühe pere ja talu loo kaudu välja okupatsioonidaegse reaalsuse ja traagika ja mõtestades selle kaudu Eesti rahva lugu laiemalt. Karula Teater tegi lavastusega “Lell” midagi erakordset, ühendades kogukonna, noored ja vanad, eri valdalade professionaalid suuremahulise teatriprojekti loomisesse. Suurejooneline maastikku hõlmav lavastus loodi peaaegu vaid kohalike inimesi kaasates, alates lavastajast ja näitlejatest paadipoisteni. Professionaalse harrastusteatri lavastuse edu näitas nii publikumenu kui arvukas meediakajastus ja nõudlus uute etenduste järele 2026. aastal.
3. Nässmõisa järve puhastamine
Antsla linnarahval on lõpuks oma suvituskoht. Kinni kasvamas ja osaliselt soostumas Nässmõisa järv on tänaseks puhastatud, süvendatud ning uue elu saanud. See ei ole lihtsalt keskkonnaprojekt – see on kogukonna tahte, koostöö ja visaduse sümbol.
Juba üle 50 aasta on räägitud Nässmõisa järve korrastamisest. Paljud proovisid, kuid vahendeid ja jõudu ei jagunud. 2025. aastal võeti asi aga päriselt ette – ja mitte sõnades, vaid tegudes. Lisaks Antsla valla eelarvelistele vahenditele ( ~250 000 eurot) oli toeks ka EST-LAT programmi ~50 000 eurone projektitoetus.
Esitan Nässmõisa järve puhastamise ning selle eestvedajad ja toetajad „Aasta Tegu 2025“ tiitlile, sest:
- tegu on pikaajalise kogukonna unistuse täitumisega;
- see parandas oluliselt Antsla linna avalikku ruumi;
- ettevõtmine sündis avaliku ja erasektori koostöö tulemusena;
- projekt tugevdab Antsla valla positiivset mainet ja kuvandit;
- see on inspireeriv eeskuju kuidas väike kogukond suudab suuri asju teha.
- lisaks Antsla valla ja projektitoetuse vahenditele olid tegevuse elluviimisel nii rahaliselt kui tööjõuga abiks paljud Antsla valla ettevõtjad ja eraisikud